Kunstiteraapia söömishäiretega noortele

Kolmes Šveitsi haiglas viidi esmakordselt läbi üks ulatuslikum uurimus kunstiteraapia mõjust noortele, kes kannatavad adipositase või söömishäirete all. Uurimust koordineeris Šveitsi kunstiteraapia fond (Stiftung Art-Therapie) ja finantseeris Alta Mare fond.

Saksamaal ja Šveitsis esineb rohkem kui viiendiku 11-17 aastaste laste ja noorte seas söömishäirete sümptomeid. On kindlaks tehtud, et 4-8 protsenti lastel ja noortel on diagnoositud adipositas ja 10-20 protsenti on ülekaalulised. Tänapäeval on nende haiguste raviks välja töötatud mitmekülgne ravimudel, mis sisaldab endas nii spordiprogrammi, toitumiskava, kui ka käitumistreeningut (sh toimetulek stressiga, toitumisharjumused jm). Äärmiselt oluline osa on raviprotsessis psühholoogilisel ja psühhosotsiaalsel nõustamisel. Siin ongi kasutusel ka loovteraapilised tehnikad. Kunstiteraapilises protsessis saavad lapsed ja noored end turvalises keskkonnas mänguliselt ja loovalt mittesõnaliselt väljendada. Olulise tähtsusega võib see olla eriti traumatiseeritud, ebakindlate või depressiivsete laste ja noorte puhul, kes just loovteraapiate abil leiavad endas taas julgust suhelda ja end välismaailmale avada.

Käesolev uurimus viidi läbi aastatel 2010 kuni 2013 Genfi, Lugano ja Winterthuri haiglates Šveitsis. Uuriti lapsi ja noori vanuses 11 kuni 18 eluaastat, kes põdesid adipositast või kannatasid söömishäirete all. Analüüsiti nende kehataju, söömisharjumuste häireid ja kunstiteraapia kogemise mõju. Uurimuses osales 47 patsienti, nendest kuus anorexia nervosa diagnoosiga.

Kunstiteraapilise protsessi keskmes oli enesehinnangu tõstmine, eneseteadvuse toetamine ja tunnete väljendamisele julgustamine. Teraapia toimus üks kord nädalas (12 korda, kestvusega 90 minutit, lisaks veel alguse- ja lõpukohtumine, kus osalesid ka vanemad, seega kokku 14 sessiooni). Noored said selles teraapiaprotsessis võimaluse vaadelda oma suhtumist kehasse ja kehapilti erinevatest vaatenurkadest. Adipositase ja söömishäirete all kannatavate noorte kehapilt on enamasti moondunud, nad kas kahjustavad, eitavad või idealiseerivad oma keha, samuti võivad nad kujutleda, et keha ei ole nende endi mõjutada. Kunstiteraapilised protsessid (teadliku/alateadliku kogemuse kujutamine ja kujundamine) võimaldavad reflekteerida ja uusi perspektiive avada, mis omakorda aitab senist käitumist muuta.

Uurimuses osalenud noortele oli kunstiteraapias osalemine eriliseks olukorraks, kus sai isiklikke teemasid ja tundeid paremini tunnetada ja väljendada. Nad avastasid endas varjatud ressursse ja muutusid enesekindlamaks. Osadel noortel õnnestus oma kogemusi argipäeva rakendada, nad liitusid spordiklubidega, muutsid söömisharjumusi. Ka lapsevanematelt tuli valdavalt positiivset tagasisidet. Nende arvates olid noored teraapia perioodil õnnelikud ja motiveeritud uut katsetama. Vanematel oli hea meel oma laste enesehinnangu tõusu üle. Terapeudid kogesid positiivsena, kuidas noored suutsid end suhteliselt lühikese aja jooksul avada, oma tundeid paremini tajuda ning nägid, kuidas nende elus toimusid muutused. Uurimuse nõrgaks pooleks tuleb aga mainida, et puudus kontrollgrupp. Kuna siiani on tehtud veel väga vähe pikaajalisi uuringuid selles valdkonnas, siis on suur vajadus uute uuringute järele. Käesoleva uuringu lõpparuanne ilmub 2014. aasta lõpus.

Refereeritud artikkel: K. Albermann, J. Bär, V. Pezzoli, M. Mulattieri, C. Mühlbauer, A. Golay, C. Anzules, N. Evangelista, JL. Sudres: „Studie zur Wirksamkeit von Kunsttherapie.“ Forum für Kunsttherapie, 1/2014, URL: http://www.gpk-verband.net/forum-gpk-fachzeitschrift/

Vahendas Moonika King

Sellel postitusel ei ole vastuseid

Email again: