Kroonilise haigusega lapsed ja  depressioon

Täielik üllatus: vastupidiselt loogilisena näivatele ootustele esineb teatud kroonilisi haigusi põdevatel lastel haigusest põhjustatud depressiooni üsna harva.
Sellisele tulemusele jõuti USAs tehtud uurimuses. Ennekõike kehtib see haiguste kohta nagu vähk, tsüstiline fibroos ja diabeet. Uurimus näitas, et nende diagnoosidega laste seas depressiooni peaaegu ei esinenudki. Kuid on ka haiguseid, mis mõjutavad psüühikat tugevamini: astma, krooniline kõhuvalu ja teatud aneemiad. Neid põdevatel lastel esineb sagedamini depressiooni sümptomeid. Teadlased seletasid depressiooni puudumist vähi, tsüstilise fibroosi ja diabeedi puhul sellega, et need haigused nõuavad lähisugulastelt eriliselt intensiivset hoolt ja ravi. Just see lähedane pereliikmete vaheline side on justkui kaitsefaktoriks. Seevastu haiguste puhul, kus valudel on suurem osakaal ning mille puhul ei teata täpselt, millal seisund järsult halveneda võib, esineb sagedamini niinimetatud reaktiivset depressiooni.

Teadlased selgitasid välja mõjutegurid, mis mängivad teatud haiguste puhul olulist rolli. Nii näiteks suureneb depressioon tsüstilist fibroosi põdevatel lastel sünkroonis haiguse sümptomite süvenemisega: mida halvemini nad end kehaliselt tunnevad, seda depressiivsemad nad on. Kuid näiteks astma puhul ei mängi haigusnähtude intensiivsus depressiivsete seisundite tekitajana mingit rolli. Siin on määravaks pereelu, mille kvaliteet avaldab toimet laste hingeelule. Mida parem on peresisene kliima ja mida vähem negatiivseid elukogemusi astmahaigel lapsel on, seda vähem esineb psühhopatoloogilisi seisundeid. Huvitav on ka see, et depressiooni esineb poiste ja tüdrukute juures ühepalju. Kuid see kehtib vaid kuni puberteedieani. Noorukite puhul on täheldatud, et neidudel esineb depressiooni sagedamini kui noormeestel.

Uurimuse autorid täheldavad aga, et antud teema puhul on uurimispõld veel lai. Seni puuduvad veel teadusuuringud depressiivsete seisundite kohta lastel ja noorukitel, kes põevad AIDSi, kel on traumaatilisi peakahjustusi ning samuti erinevaid kroonilisi haigusi põdevate laste puhul. Eelkooliealisi on eriti vähe uuritud ja konkreetselt depressiooni kohta alla 6-aastaste kroonilist haigust põdevate laste seas pole veel tehtud ühtegi uuringut.

Üks USAs tehtud uuring näitab siiski ka  depressiooni ja pereelu seoseid. Selles jõuti tsüstilise fibroosi ja aneemia puhul tulemusele, et lapse või nooruki haigestumine kroonilisse haigusesse tavaliselt pere argielu stressi ei tõstnud. Kui aga taolised stressinähud esinevad, näitab see, et ema jaoks on haigusega toimetulek äärmiselt suure stressimääraga seotud. Teadlased nimetasid kolm faktorit, mis on head näitajad selle kohta, kas ema tuleb oma lapse kroonilise haigusega hästi toime: 1) stressi intensiivsus, 2) oskus raskustega toime tulla (coping), 3) peresisene elukvaliteet. Emad, kes ei suuda keerulise situatsiooniga toime tulla, peavad oma argistressi määra suureks ja toetuvad suurel määral meditsiinilisele abile. Samas täheldasid uurijad sellistes peredes ka liig vähest valmisolekut üksteist aidata ja toetada. Erinevatest uuringutest on teadlaste arvates näha, et näiteks tsüstilise fibroosi puhul elab kolmandik nende laste emadest pidevas tugevas stressis. Nad peavad seda puudulikuks oskuseks end psüühiliselt raskete olukordadega kohaneda, et nad oleksid haigele lapsele toeks.

Refereeritud ajakirjast „Zeitweise“: http://www.oif.ac.at/service/zeitschrift_beziehungsweise/detail/?tx_ttnews[tt_news]=1109&cHash=e9658a418d3cb936979c5b8d8269e20f

Vahendas Moonika King

Sellel postitusel ei ole vastuseid

Email again: