Kui aju puhkab...

Igal aastal haigestub Eestis insulti üle 4500 inimese – see arv on ehmatavalt suur, kas pole? Insult on üks ränk ajukahjustus, mis tekib äkki ja mõjutab kogu organismi (loe lähemalt siit), sageli põhjustab see rasket invaliidsust. Paljud ehk arvavad, et insult on eakate meeste probleem – ei ole, seda võib esineda igas eas… Kuidas siis sellise olukorraga toime tulla? Kuidas endas taas elutahet leida? Kuidas taas võimalikult iseseisvalt oma elu edasi elada?

Abiks võib siin olla äsja raamatupoodide müügilettidele ilmunud tänuväärsest raamatust „Kui aju puhkab“ (MTÜ Eesti Iseseisva Elu Keskus, 2015, 244 lk). Just siit leiab ajukahjustusega inimene ja tema lähedane praktilist nõu. Autor logopeed Kadri Mölder on nende kaante vahele pannud kirja oma pikaajalised töökogemused. Raamatu tuumaks on kolme mehe lood, kes on saatuse tahtel pidanud läbi käima vaevalist ajukahjustusest paranemise teed. Aivo, Henri ja Mihhail on abi saanud Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusest. Sealsetest taastusvõimalustest, ravi kulust, aga ka mitmesugustest psüühilistest ja sotsiaalsetest teemadest antakse lugejale põhjalik ülevaade. Suurt tähelepanu pööratakse seejuures ka ajukahjustusega inimeste lähedastele: „Enamasti tekib ajukahjustus ootamatult ja nagu keerulised olukorrad ikka, lööb segamini mitte ainult ajukahjustuse saanud inimese, vaid ka tema pereliikmete elu. Hirm, teadmatus ja segadus vahelduvad ootuse, lootuse ja rahuloluga.“ Autor rõhutab, et pereliikmetel on taastumisprotsessis äärmiselt tähtis roll: „Teekonnal aktiivsesse ellu saavad kõige enam tuge pakkuda just pereliikmed“.

Raamatu „Kui aju puhkab“ üks suurimaid väärtusi on selle praktilisus. Peale meeste lugusid antakse hea ülevaade aju toimimisest ja muutustest, mis tekivad kahjustuste tõttu. Samuti on äärmiselt kasulik konkreetsete abivõimaluste nimetamine eraldi peatükis „Võimalused Eestis“ (sh logopeedi, muusikaterapeudi, tegevusterapeudi toetus). Kolmanda suure peatüki moodustavad kõikvõimalikud praktilised nõuanded – alates igapäevaelu korraldamisest (nipid mälu toetamiseks ja arendamiseks) kuni erinevate suhtlemist hõlbustavaate näpunäideteni välja. Siingi on rõhutatud lähedaste rolli ja iga alapeatüki lõpus on konkreetsed näpunäited lähedastele. Raamatu lõpus on veel eraldi toodud nõuanded lähedastele ja üldised soovitused ajukahjustusega inimesega suhtlemiseks.

Raamat annab teemaga mitte eriti kursis olijale aimu, millist meeletut kannatlikkust nõuab sellisest kahjustusest taastumine nii inimesele endale, kui ka ta lähedastele. Raamatu on kirjutanud teemat läbi ja lõhki tundev spetsialist ning on tunda, et see praktiline teejuht on koostatud südamega. Ehkki raamat räägib konkreetselt ajukahjustusega inimese taastumise toetamisest, leiab sellest abi ka teistsuguste keeruliste, raskete ja pikaajaliste haigustega toimetulekul. Psühholoogilised ja sotsiaalsed teemad (nt emotsioonide juhtimine) puudutavad kindlasti ka teisi raske haigusega võitlejaid. Oluline on autori tõdemus ja kinnitus, et ajukahjustuse saamine ei tähenda elu lõppemist – elu küll muutub, aga läheb edasi. Kõige tähtsam ongi anda haigele tagasi eneseusk, lootus, positiivsus, võime iseennast mõista ja aktsepteerida ning teadmine, et ollakse vajalik ja väärtuslik ka teistele. Soovitan seda raamatut soojalt kõigile neile, kes peavad raske haigusega toime tulema või oma lähedast toetama. Aitäh Aivole, Henrile, Mihhailile ja nende lähedastele, et lasksite meil oma toimetulekuteest osa saada. Ja suur-suur tänu ka autor Kadri Mölderile tubli töö ja igati väärtusliku raamatu eest!

Moonika King

Sellel postitusel ei ole vastuseid

Email again: