Hingele head – muusikaga

Inglite keel, kirgede keel, tunnete stenograafia, ülima tarkuse ilmutus, ainulaadne tõlkimatu maailmakeel – kõike seda ja veel palju muudki on lausutud muusika kohta. Loe edasi...
On inimesi, kes hommikuti ilma muusikata ei saa end „käima“. On inimesi, kes ei oska ilma muusikata lõõgastuda. On ka inimesi, kes kuulavad pigem looduhelisid või vaikust… Muusikat võib lihtsalt kuulata, aga seda võib ka ise teha – kas instrumendi või hääle abil, kas üksi või koos teistega. Mõnd meeldivat viisi võib oma lõbuks ümiseda, aga muusikat võib ka professionaalina ja professionaalselt teistele esitada. Ühesõnaga, muusika võimalused ja väljendusviisid on äärmiselt mitmekülgsed. Kirjanik Hermann Hesse on lausunud: „Kuid see ongi muusika saladus, et ta nõuab meilt üksnes hinge, kuid seda jäägitult. Ta ei nõua intelligentsust ega haritust. Ta on üle kõikidest teadustest ja keeltest ning kujutab erineval viisil, kokkuvõttes aga ikkagi eluliste kujundite abil inimese hinge.“

Muidugi võib muusika mõjuda erinevatele inimestele erinevates kohtades ja oludes vägagi erinevalt – nii positiivselt kui ka negatiivselt, aga… ta puudutab su hinge nii või naa. Vahel tekitab ta tugevaid emotsioone ja äratab üles unustusehõlma vajunud mälestusi, vahel avab su südame ja võib ka lausa ekstaasi viia. Mõnikord aga tunned hoopis, kuidas helid sind rahustavad, juhatavad sind vaikusesse, siin-ja-praegu olemisse. Helide ja rütmide maailm võib aidata sul leida endas jõuvarusid. Muusika võimaldab sul teravdada kõrva ka elurütmide paremaks tunnetamiseks.

Tõepoolest võib muusika inimese elu väga mitmel moel rikastada. Ehk oled sa ka ise märganud, kuidas muusika kuulamisel tekivad sinus igasugused kujutluspildid, su fantaasia hakkab tööle ja ka keha reageerib muusika rütmidele ja meloodiatele – jalg hakkab justkui iseenesest rütmis tatsuma või pea liikuma. Muusika vibratsioonid ei pruugi aga alati meeldivad olla. Mis ühele on hea ja ergutav muusika (näiteks raskem rock), võib teisele (näiteks vanemale generatsioonile) tunduda mürana ja olla suisa füüsiliselt vastuvõetamatu. Muusikamaitset mõjutavad kindlasti ka sõpruskond ja eluvaade üleüldse. Ning see pole midagi kindlat, vaid muutub ajas ja oludes koos sinuga. Kui sa näiteks varasematel aegadel ei saanud aru „vinguvast ja venivast“ jazzmuusikast, siis nüüd sa võib-olla suisa naudid seda. Nii et – muusika on väga tihedasti seotud meie eluga, meie sisimas peituva ja meie suhetega ümbritsevasse.

Ameerika näitleja Steve Martin on öelnud, et muusikast rääkimine on midagi sarnast nagu arhitektuuri tantsimine. Ehk siis – mõttetu. Mõttekam on seda kuulata või ise teha, seda tunnetada ja kogeda. Sellepärast ongi allpool sulle kuulamiseks paar erinevat muusikanäidet ja võid ise järgi proovida, kuidas need palad sulle mõjuvad. Soovitan sul kuulata ja katsetada ka muid lugusid, milline muusika sulle hästi mõjub ning seda kuulates siis ikka ja jälle oma hingele head teha. Või miks mitte ka mõnel instrumendil ise musitseerida või oma häälepaelad valla päästa?

Moonika King



Sellel postitusel ei ole vastuseid

Email again: