Manjaana-kompetents

On ilmselt juba teada-tuntud tõsiasi, et pidev stress on erinevate krooniliste ja raskete haiguste riskifaktoriks. Stressirikkad olukorrad mõjutavad nii inimese psüühikat, kui ka kehalisi funktsioone. Kuidas siis aga elada meie kiirel ja toimekal ajal võimalikult tervist säästval viisil? Kuidas vältida stressi ja seeläbi ennetada haigestumist? Mõne aja eest ilmus psühholoogiadoktori Maja Storchi ja Heidelbergi Ennetus- ja Tervishoiuvõrgustiku juhataja Gunter Frangi sulest raamat „Manjaana-kompetents“ (orig. „Die Mañana-Kompetenz. Entspannung als Schlüssel zum Erfolg“, Piper Verlag, 2010), kus antakse just sellekohast nõu. Autorid on asjatundjad stressimeditsiini alal ning raamat rajaneb teaduslikel uurimistulemustel. Loe edasi...

Manjaana ehk hispaania keeles mañana tähendab „homme“ ning manjaana-kompetentsi nimetusega tahavadki raamatu autorid rõhutada: „Homme on ka veel üks päev.“ Manjaana-kompetents tähendab oskust pingeseisundist ümber lülituda lõdvaks laskmisse. Raamatus on lähema vaatluse all meelerahu ja lõõgastumise oskuste arendamine. Manjaana-kompetentsi on Frangi ja Storchi sõnul vaja omandada ennekõike perfektsionismi kalduvatel inimestel – neil, kes teevad täiuseni viidud päevaplaane ning planeerivad üksikasjadeni ka oma vaba aega.


Manjaana-kompetentsi keskseks tegelaseks on Parasympathicus ehk maakeeli rahunärv, kuna see kannab hoolt lõdvestumise ja keha taastumise eest. Tema vastasmängijaks on Sympathicus ehk see osa meie närvisüsteemist, mis ajendab meid võitlema ja tegutsema.

Autorid väidavad, et meie tänasele ajale omane edukuse ihalus tekitab sümpaatilise närvisüsteemi üliaktiviseerumise ning seetõttu ei suuda keha enam stressi maandamisega toime tulla. Kui vanasti peeti rohkem kinni etteantud puhkeaegadest (nt pühapäevad, tööpäevade õhtud, pühad), siis praegusel ajal on sellised puhkusefaasid suuresti ära kadunud. Samuti oleme end ohverdanud internetile ja nutitelefonidele – justkui peaksime pidevalt kõigile kättesaadavad olema. Nii ongi sümpaatiline närvisüsteem pidevalt aktiveerunud ja rahunärv täielikult alla surutud. Selle tagajärjeks on lakkamatu rahutus, ülemõtlemine, kiirustamine ja lõpuks ka läbipõlemine. Siin ei aita autorite arvates enam püüdlus work-life tasakaalustamise poole ega ajajuhtimine, kuna ka need tegevused aktiveerivad taas Sympathicust. Autorid toonitavad, et oluline pole mitte efektiivsem tegutsemine, vaid asjatoimetuste seisma jätmine. Lõdvaks saab enda lasta ja oma jõuvarusid taastada vaid rahunärvi aktiviseerimise abil. Ning kuidas seda teha ning seda kompetentsi treenida, seda meile antud raamatus õpetataksegi.

Alustada tuleb selleks spetsiaalselt välja töötatud testi tegemisega, et välja selgitada, milline nn lõdvestustüüp sa oled (saksakeelse testi leiad siit). Selle määratluse alusel antakse raamatus konkreetseid nõuandeid, kuidas oma rahunärvi aktiveerida. Paljud inimesed on kaotanud oskuse end lõdvaks lasta. Manjaana puhul pole aga tegu trenniga, vaid esmalt pigem enda aktsepteerimisega sellisena, nagu ollakse. Tuleb leida just individuaalselt sobiv viis lõdvaks lasta. Kõige kahjulikum sõna manjaana kontekstis on „kiire“. Tasub tähele panna oma kõnepruuki – kui sageli sa näiteks ütled: „Ma teen sulle kiiresti ühe koopia.“, „Ma panen sulle selle kähku meili“ jne? Juba selliste lausetega tekitame endale latentset stressi ja aktiveerime oma Parasympathicust. Kui õige katsukski kõigepealt loobuda nn stressi-sõnavarast – jälgida oma kõnepruuki ja öelda lihtsalt: „Saadan sulle meili“, „Teen sulle koopia“ jne. Manjaana-kompetentsi näitad sa ka sel juhul, kui märgates, et nn akud on tühjad ja pea lihtsalt enam ei jaga, lõpetad töötegemise. Siis pole mõtet ponnistada ega end tööle sundida, vaid tulebki aeg maha võtta ja energiat taastada, lõõgastuda. Oluline on suhtumise muutmine, ka keelekasutuse jälgimine ja teadlik aja maha võtmine – manjaana!

Moonika King

Sellel postitusel ei ole vastuseid

Email again: