Kunstiteraapias kasutatakse visuaalkunsti vahendeid ja tehnikaid: erinevaid värve, savi, fotosid, installatsioone ning tehnikatest graafikat, maalimist, skulptuuride tegemist, pildistamist ja filmimist. Kunstilises eneseväljenduses on aktiivsed nii keha kui vaim, sest keha on peegliks meie emotsioonidele. Kunstiliste vahendite abil end väljendades saame kontakti iseendaga ja teistega meie ümber ning see võib toetada tervenemisprotsesse. Loomeprotsess ise võib juba olla stressi alandava ja tasakaalustava mõjuga.

Kunstiteraapia toime:
  • toimetulek kurnatusseisunditega kriitilistes olukordades
  • hirmude ja depressiooni vähenemine
  • stressi ja pingete leevendamine
  • emotsionaalse, sõnalise ja mittesõnalise kommunikatsiooni edendamine
  • enesehinnangu paranemine
  • uute perspektiivide ja elueesmärkide väljatöötamine
  • uute ressursside leidmine ja kasutamine
  • sotsiaalne tugi/kaasatus

Kunstiteraapia võimaldab kliendil loovprotsessis oma loovat võimekust avastada ja kogeda. Selles protsessis valminud pildi vms analüüsis kogeb ta oma tegude ja hoiakute tagajärgi. Loovtegevus võimaldab paremini tunnetada, samuti parandab see suhtlemisoskusi.

Täiendavat lugemist ja uurimusi:

Van Lith T, Fenner P, Schofield M. (2010). Art Therapy in Rehabilitation. In: JH Stone, M Blouin, editors. International Encyclopedia of Rehabilitation. Available online: http://cirrie.buffalo.edu/encyclopedia/en/article/131/

Puetz, T. W., Morley, C. A., & Herring, M. P. (2013). Effects of creative arts therapies on psychological symptoms and quality of life in patients with cancer. JAMA Internal Medicine, 173(11) , 960-969.

Reynolds F. (2012). Art therapy after stroke: Evidence and a need for further research. Arts in Psychotherapy 39(4 ):239-244.

Leckey J. (2011). The therapeutic effectiveness of creative activities on mental well-being: a systematic review of the literature. Journal of Psychiatric and Mental Health Nursing 18(6):501-9.

Thyme KE, Sundin EC, Wiberg B, Oster I, et al. (2009). Individual brief art therapy can be helpful for women with breast cancer: a randomized controlled clinical study. Palliative and Supportive Care 7(1):87-95.

Waller D. (2006). Art therapy for children: how it leads to change. Clinical Child Psychology and Psychiatry 11(2):271-82.

Reynolds F, Prior S. (2003). 'A lifestyle coat-hanger': A phenomenological study of the meanings of artwork for women coping with chronic illness and disability. Disability and Rehabilitation 25(14):785-794.

Gonen J, Soroker N. (2000). Art therapy in stroke rehabilitation: A model of short-term group treatment. Arts in Psychotherapy 27(1):41-50.