Muusikateraapias kasutatakse nii muusika kuulamist kui ka musitseerimist lihtsamatel instrumentidel. Ka hääletöö on üheks oluliseks muusikateraapiliseks meetodiks. Muusika on liikumapanev jõud! Muusikateraapias ei rõhutata kliendi haigust või nõrkusi, vaid võimaldatakse tal taasavastada oma mänguline, loominguline külg ning keskendutakse selles avanevatele potentsiaalidele.


Muusikateraapia mõjud:
  • lõdvestab
  • vähendab ärevust ja depressiooni
  • tõstab enesehinnangut
  • aitab kogeda ja väljendada emotsioone, neid läbi töötada
  • võimaldab kogeda lootust ja lohutust
  • toetab emotsionaalset, verbaalset ja mitteverbaalset kommunikatsiooni
  • mobiliseerib ressursse ja enesevõimestamist
  • pakub sotsiaalset tuge

Muusikateraapias kasutatakse nn passiivseid ja aktiivseid tehnikaid.
Aktiivne muusikateraapia kätkeb endas lihtsatel muusika-instrumentidel eksperimenteerimist ja improviseerimist. Instrumentide vormid, kõlad ja materjalid võivad esile kutsuda mitmesuguseid kliendi eluloo ja isiklike teemadega seotud assotsiatsioone. Aktiivse musitseerimise läbi võib taasavastada ja arendada oma loomingulisi võimeid. Leitakse üles oma emotsionaalne elusus ja kehaline tunnetus. Muusika vabastab kehalisi ja hingelisi pingeid ning tõstab enesehinnangut.
Passiivne ehk retseptiivne muusikateraapia sisaldab endas aktiivset muusika kuulamist. Muusikaterapeut laseb kliendil kuulata muusikapalu, mis resoneeruvad kliendi konkreetse, keerulise elusituatsiooniga. Kuulamisel tekkinud assotsiatsioonid, mõtted ja tunded töötatakse koos läbi, muusikaterapeut aitab kliendil oma sisemaailmas selgusele jõuda.
Aktiivseid ja passiivseid tehnikaid kasutatakse nii eraldi, kui ka omavahel kombineerides.
Muusikateraapiaga saab tegeleda nii individuaalselt kui grupitöös.

Täiendavat lugemist ja uurimusi:

Karagozoglu S, Tekyasar F, Yilmaz FA. (2013). Effects of music therapy and guided visual imagery on chemotherapy-induced anxiety and nausea-vomiting. Journal of clinical nursing 22(1-2):39-50.

Vink AC, Zuidersma M, Boersma F, de Jonge P, Zuidema SU, et al. (2013). The effect of music therapy compared with general recreational activities in reducing agitation in people with dementia: a randomised controlled trial. International journal of geriatric psychiatry 28(10):1031-8.

Vaajoki A, Pietila AM, Kankkunen P, Vehvilainen-Julkunen K. (2012 ). [Effects of listening to music on pain intensity and pain distress after surgery: an intervention.]. Journal of Clinical Nursing 21(5-6):708-17.

Bunketorp KAll L, Lundgren-Nilsson A, Blomstrand C, Pekna M, Pekny M, et al. (2012). The effects of a rhythm and music-based therapy program and therapeutic riding in late recovery phase following stroke: a study protocol for a three-armed randomized controlled trial. BMC neurology 12:141.

Argstatter H, Grapp M, Hutter E, Plinkert P, et al. (2012). Long-term effects of the "Heidelberg Model of Music Therapy" in patients with chronic tinnitus. International Journal of Clinical and Experimental Medicine 5(4 ):273-288.

Trappe HJ. (2010). The effects of music on the cardiovascular system and cardiovascular health. Heart 96(23):1868-71.